Küttepuidu äriga tegelev pereettevõte Itaalias suurendab oma kasumit saeraami LT70 abil

Roomast 50 km kirdes asuv pereettevõte loodi 1929. aastal, kui praeguse omaniku Stefano Chini vanaisa hakkas tootma ja müüma käsitsi valmistatud raudteeliipreid. Stefano isa jätkas pereäriga ja arendas selle tugevaks äriks, mis tegeles küttepuidu müügiga. Stefano ühines pereettevõtte juhtimisega 2007. aastal. See tähendab kolmanda põlvkonna omanikke ja Stefano mõtleb juba oma poja tulevikule.

„Tahan rajada oma lastele tugeva vundamendi,“ räägib Stefano. Tema arvates ei saa ainult küttepuiduga tegelemist pidada kõige arukamaks lahenduseks. Küttepuidu müüjad sõltuvad ilmast, palkide hinnast, tööstusharu regulatsioonidest ja isegi tehnoloogilisest progressist, kui see puudutab ruumide kütmise meetodeid. Lõppeks töötavad nad väga väikese marginaaliga. Hooaeg on selles tööstusharus lühike ja väga pingeline ning ülejäänud aasta jooksul tulusid praktiliselt ei ole. Need tegurid sundisid Stefanot lähemalt uurima teisi tooteid, mida saaks küttepuidu jaoks sisseostetavaid palke ära kasutades pakkuda kohalikule turule.

Ühel päeval nägi ta ajakirjas Tecniko&Pratiko lintsaeraami reklaami. Traditsioonilised saekaatrid ei sobi väikestele ja keskmistele ettevõtetele väga hästi, kuid reklaamis näidatud saed kasutasid kitsaid lintsaage ja olid mõeldud just sellistele väikestele ettevõtetele nagu Stefanol.

Stefanos tekkis huvi ja ta läks puidutöötlemise näitusele, kus nägi töötamas Wood-Mizeri tööpinke. Ilmekas esitlus veenis teda, et selline masin võib tal aidata muuta oma äri mitmekesisemaks ja ta saab hakata palkidest uusi tooteid tootma. Ta tellis endale tööpingi Wood-Mizer LT20. Kuigi oli võimalus osta ka võimsam masin, otsustas Stefano alustada väikesest pingist. Suurt rolli mängis siin ka hind.

„Kui palk on kõver, siis läheb see küttepuuks,“ naerab Stefano. Tööpingile LT20 saadab ta kvaliteetsemad palgid, et teha neist ehitajatele spetsifikatsiooni järgi laudu. Nüüd püüab ta palke ostes valida kvaliteetsemat puitu, et seda saaks saepingiga lõigata.

„Arvan, et see on minu kõige parem investeering,“ ütleb ta. Tema idee oli edukas igas mõttes. Nüüd müüb ta kohalikele ehitajatele prusse, mööblitootjatele toorikuid, samuti aedu, poste ja laudu. Kui küttepuude müük langeb, siis hakkab ta puitu lõikama ja valmistab mööblit isegi restoranidele. Varem tegi ta palkidest vaid küttepuid, kuid nüüd aitab saeraam tal teenida palju rohkem.

Kohalikele ehitajatele meeldivad tema tooted, sest nende kliendid omakorda soovivad majade remontimisel ja ehitamisel naturaalseid materjale. Selle asemel, et eemaldada palkidelt defekte, jätab Stefano need puutumata. Ta kohtub sageli arhitektide ja klientidega. Nad vaatavad näidiseid ja arutavad oma nägemust. Ta saab pakkuda värskelt saetud materjali või kuivatatud laudu või isegi hööveldatud, lihvitud ja poleeritud toorikuid. Pähklipuu on Itaalias väga populaarne puit.

Ehitajad ja majaomanikud hindavad seda puitu mitte üksnes selle meeldiva välimuse pärast, vaid ka seetõttu, et see hoiab maja mikrokliimat. Stefanole meeldib, kui kliendid näevad tema tooteid nii positiivses võtmes – see ei ole lihtsalt materjal, vaid on spetsiifiline ja ilus. Ja tema äri õitseb, toetudes üksnes suust suhu liikuvale infole ja kiirteel olevale viidale.

Pärast mõnda aega töötamist tööpingiga LT20 otsustas Stefano osta uue tööpingi Wood-Mizer LT70, mis on võimsam ja toodab rohkem. Sellel tööpingil on palkide pealelaadimiseks hüdraulilised käpad ja muud lisad selleks, et saagimise ajal materjali sängi õigesti paigaldada ja seal hoida. Lisaks on tööpingil LT70 arvuti, mis on väga kasulik laua paksuse määramisel. Vajutad nuppu ja tööpink on valmis saagima järgmist etteantud paksusega lauda ja seda ilma sae kõrguse käsitsi seadistamiseta.

Tööpink töötab tavaliselt 3–8 tundi päevas, olenevalt hooajast ja tellimuste arvust. Stefano räägib, et kui ta töötab üksinda ning kasutab palkide toomiseks ja tööpingile paigaldamiseks pealelaadijaid, siis saeb ta päevas 3–4 kuupmeetrit puitu. Kui tal on abiline, siis saab ta tootlikkust lihtsalt kahekordistada.

Tööpink teenis end tasa oodatust kiiremini ja tootmiskulud osutusid eeldatust väiksemateks.

Kuivatamist vajav saematerjal ladustatakse päikeseenergiat ja sundventilatsiooni kasutavasse päikesekuivatisse, mis kuivatab puitu võrreldes värske õhu käes seismisega kiiremini ja väiksemate energiakuludega.

Stefano puidul on FSC sertifikaat. Kuigi sertifitseerimise protsess nõudis aega ja raha, oli see Stefano arvates seda väärt, sest tänu sertifikaadile on tal võimalik oma tooteid ehitajatele müüa. „Tööpink päästis meid tõesti mitmes mõttes. Kui tegeleksime endiselt ainult küttepuiduga, siis oleksime tõenäoliselt kriisi tõttu pidanud uksed sulgema.“

„Minu soovitus teistele puidutöötlejatele: seadke endale eesmärgid ja saavutage need järk-järgult. Samm sammu haaval. Parem ehitada aeglaselt tugev vundament, kui kasvada liiga kiiresti“.

Tema pere on endiselt äriga seotud. Isa ja onu töötavad ikka veel ettevõttes ja vanem poeg Samuel, kes sai hiljuti 12-aastaseks, püüab isa saekaatris igati aidata. Kui temalt küsitakse, kas temast saab kunagi ettevõtte juht, siis ta naerab ja ütleb: „Siin on liiga palju tööd!“ Kuid sarnaselt oma isale, vanaisale ja vanavanaisale saab ka tema aru, et kõik väärtuslik siin elus saavutatakse tööga.

***